Hiina uue aasta tähistamine: Hiina uue aasta olemus

Kuukalendri järgi algav uusaasta ehk kevadfestival on Hiina kultuuri üks tähtsamaid festivale. See püha tähistab kuukalendri algust ja langeb tavaliselt 21. jaanuari ja 20. veebruari vahele. See on aeg, mil pered saavad kokku, kummardavad oma esivanemaid ja tervitavad uut aastat lootuse ja rõõmuga.

Hiina kevadfestival on rikas traditsioonide ja tavade poolest, mida antakse edasi põlvest põlve. Kevadfestivali ettevalmistused algavad tavaliselt nädalaid ette, pered koristavad oma kodusid, et pühkida minema halb õnn ja tuua sisse hea õnnistus. Punased kaunistused, mis sümboliseerivad õnne ja õitsengut, kaunistavad kodusid ja tänavaid ning inimesed riputavad laternaid ja kupleteid, et palvetada õnnistuste eest järgmiseks aastaks.

Uusaastaööl kogunevad pered kokkutulekuõhtusöögile, mis on aasta tähtsaim söögikord. Kokkutulekuõhtusöögil pakutavatel roogadel on sageli sümboolne tähendus, näiteks kala hea saagi ja pelmeenid rikkuse nimel. Keskööl süttib ilutulestik taevas, et peletada eemale kurje vaime ja tervitada uue aasta saabumist pauguga.

Pidulikud sündmused kestavad 15 päeva ja kulmineeruvad laternafestivaliga, mil inimesed riputavad üles värvilisi laternaid ja iga majapidamine sööb magusaid riisipelmeene. Kevadfestivali igal päeval toimub mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas lõvitantsud, draakoniparaadid ning lastele ja vallalistele täiskasvanutele õnne nimel punaste rahaga täidetud ümbrike ehk „hongbao“ jagamine.

Hiina uusaasta ehk kevadfestival on oma olemuselt uuenemise, mõtiskluse ja tähistamise aeg. See kehastab perekonna ühtsuse ja kultuuripärandi vaimu ning on püha, mida hindavad miljonid inimesed üle maailma. Pühade lähenedes kasvab elevus, mis tuletab kõigile meelde lootuse, rõõmu ja ühtsuse olulisust eelseisval aastal.