Halloweeni nimetatakse ka kõigi pühakute päevaks. See on traditsiooniline lääne püha, mida tähistatakse igal aastal 1. novembril; 31. oktoober, Halloweeni eelõhtu, on selle festivali kõige elavam aeg. Hiina keeles tõlgitakse Halloween sageli kui kõigi pühakute päev.

Halloweeni saabumise tähistamiseks riietuvad lapsed armsateks kummitusteks ja koputavad majast majja ustele, küsides kommi, vastasel juhul käivad nad kommipoisina. Samal ajal räägitakse, et sel ööl riietuvad mitmesugused kummitused ja koletised lasteks ja segunevad rahvahulgaga, et tähistada Halloweeni saabumist, ning inimesed riietuvad erinevateks kummitusteks, et kummitusi harmoonilisemaks muuta.

Halloweeni päritolu

Rohkem kui kaks tuhat aastat tagasi kuulutasid Euroopa kristlikud kirikud 1. novembri „KÕIGI PÜHADEPÄEVAKS“ (ALL HALLOWSDAY). „HALLOW“ tähendab pühakut. Legendi kohaselt nihutasid Iirimaal, Šotimaal ja mujal elavad keldid (KELTID) festivali ühe päeva võrra ettepoole, st 31. oktoobrile. Nad usuvad, et see päev on päev, mil suvi ametlikult lõpeb, see tähendab päev, mil uue aasta alguses algab karm talv. Sel ajal usuti, et surnute hinged naasevad sel päeval oma endistesse elukohtadesse, et leida elavate inimeste seast olendeid, et uuesti sündida, ja see on inimese ainus lootus pärast surma uuesti sündida. Elavad inimesed kardavad, et surnud hinged võtavad nende elu, seega kustutavad inimesed sel päeval tule ja küünlavalguse, et surnud hinged ei leiaks elavaid, ning riietuvad deemoniteks ja kummitusteks, et surnud hingi eemale peletada. Pärast seda süütavad nad tule ja küünlavalguse uuesti, et alustada uut eluaastat.